Diabeedi tüüpe on erinevaid, kuid haiguse põhiprobleemiks on veresuhkru pikemaajaline püsimine normaalsest kõrgemal tasemel. Normaalne veresuhkur tervel täiskasvanul jääb tühja kõhuga mõõtes vahemikku 4-6 mmol/L. Kõrge veresuhkru puhul hakkavad organismis ringlevad suhkrukristallid aga veresoonte seinu ja närvikiude kahjustama. Seeläbi tekivad kahjustused südames, silmades, neerudes ja närvides tekitades inimesele uusi ja raskeid terviseprobleeme – nägemiskahjustus ja pimedus, neerupuudulikkus, südame-veresoonkonnahaigused (südameisheemia, infarkt, insult jt), krooniline närvivalu ja erektsioonihäired. Diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused on omavahel tihedalt seotud ning see on ka peamine põhjus, miks diabeet lühendab eluiga ja põhjustab enneaegset surma. Seega, olles teadlik haiguse tõsidusest, tasub alustada varakult diabeedi ennetamiseks vajalike tegevustega.
Enamlevinud II tüüpi diabeet on elustiilihaigus ehk see on paljuski ära hoitav õigete eluviisidega. II tüüpi diabeedi tekke riskideks on ülekaal, kõrge vererõhk, istuv eluviis ning meessugu, vanus, perekondlik eelsoodumus. Kuuludes riskirühma, tuleks veresuhkrut kontrollida vähemalt üks kord aastas. Muul juhul korra 3 aasta jooksul. Ainevahetuse häire tekkides on ravi eesmärgiks hoida veresuhkur vahemikus 4-7 mmol/L. Ka diabeetiku jaoks ei ole normaalne ning ei tohi sellega leppida, et veresuhkur jääb kõrgeks. Kõrge veresuhkur jätkab veresoonte ja organite kahjustamist. Sobiva veresuhkru taseme saavutamiseks on vajalik mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, ülekaalu korral kehakaalu vähendamine ning diabeediravimid. Ravimite kombinatsioonide valik on väga lai, mistõttu on võimalik heas koostöös oma arstiga leida just sulle sobiv ja vajaminev raviskeem.
Kuidas hoida ennast diabeedi korral raskete tüsistuste eest?
A – nõustamine: suitsetamisest loobumine, kolesteroolitaseme kontroll, tervislik toitumine, regulaarne liikumine, tervislik kehakaal. Kaalu hindamiseks kasutatakse kehamassiindeksi (KMI) arvutust: kaal (kg) / pikkus (m)². Normaalkaalu puhul jääb KMI väärtus alla 25, üle 25 on ülekaal ning üle 30 on rasvumine.
B – vererõhu kontroll: tea oma eesmärk vererõhuväärtust, sest diabeet ja südamehaigused on tihedalt seotud.
C – kolesterool: tea oma eesmärk kolesterooli väärtust, et hoida ära trombide teke ja veresoonte ummistumine.
D – diabeedi kontroll: jälgi regulaarselt oma veresuhkruväärtusi, tea eesmärkväärtusi ning pöördu arsti poole, kui veresuhkruväärtused ei ole hästi kontrolli all.
E – silmad: silmade kontroll üks kord aastas
F – jalad: kontrolli jalgade tervist ja haavandite olemasolu iga päev ning külasta jalaravi spetsialisti üks kord aastas.
G – ravimid: räägi tervishoiuspetsialistidega võimalike raviviiside osas ning konsulteeri proviisoriga, kuidas oma ravimeid õigesti võtta.
Kui sul või sinu lähedasel on oma ravimitega seoses küsimusi tekkinud ning sa soovid vähendada ravimitega seotud riske ja parandada ravitulemusi, siis tule raviminõustamisele ja vaatame koos ravimikasutuse üle.
Comments