Kuidas mõõta vererõhku nii, et selle tulemus oleks usaldusväärne?
Kodune vererõhu mõõtmine on soovitatav kõigile kõrgvererõhuga inimestele ning eriti neile, kel on mõni muu haigus, mis võib kõrget vererõhku põhjustada, näiteks diabeet või neeruprobleemid, et tagada õigeaegne ravi alustamine. Vererõhu regulaarne jälgimine aitab kontrollida vererõhuravi tõhusust. Samuti aitab kodune jälgimine kinnitada kõrgevererõhutõve diagnoosi neil, kel on esinenud juhuslikel mõõtmistel kõrgemaid vererõhu näitusid. Kindlasti pidada meeles, et kodune vererõhu jälgimine ei asenda vähemalt korra aastas arstikülastust ja ravi ülevaatamist.
Vererõhk võib arstikabinetis ja kodus mõõdetust erineda. Näiteks mõnel inimesel tõuseb arstivisiidiga seoses ärevus ning sellega kaasneb vererõhu tõus, mida nimetatakse valge kitli sündroomiks (hüpertensiooniks). Teisel inimesel võib kliinikus vererõhk olla korras, kuid kodus on kõrgem – seda nimetatakse maskeeritud hüpertensiooniks. Seega kodune vererõhu jälgimine aitab kindlaks teha, kas teil on tõesti kõrge vererõhk.
Kodune vererõhu jälgimine on oluline neile, kes alustavad ravimite võtmist või kellel vererõhuravi on muudetud, et näha, kuidas ravi toimib ning kas vererõhu eesmärkväärtused on saavutatud. Vererõhuravi eesmärgiks on viia vererõhk tervislikku vahemikku ning kaitsta veresooni, südant ja teisi organeid nt aju, neerusid, silmapõhjasid kahjustuse eest. Mõõtmiste põhjal saavad tervishoiu spetsialistid teha ravi kohta otsuseid – muuta ravimi annust või ravimit. Samuti hinnata, kuidas elustiili muutused on vererõhule mõjunud.
Iseseisev vererõhu jälgimine annab teile ka tugevama kontrolli oma tervise üle ning tõstab motivatsiooni hoida oma vererõhk kontrolli all parema toitumise, kehalise aktiivsuse ja õigete ravimite kasutamise teel. See võib vähendada ka vajadust arstikülastuste järele ning hoida kokku väärtuslikku aega ja sellega seonduvaid kulutusi.
Kuidas valida mõõtmiseks sobivat vererõhuaparaati?
Soovitav on kasutada automaatset mansetiga õlavarre vererõhuaparaati. Randme- ja sõrmeaparaadid on ebatäpsemad. Seade peab olema kliiniliselt valideeritud ehk selle täpsus on kontrollitud ja tulemused usaldusväärsed. Enne ostu veenduge, et mansett on teie õlavarre ümbermõõdule vastava suurusega. Kitsa mansetiga on vererõhuväärtused kõrgemad ning laiaga madalamad. Valige mansett, mis katab vähemalt 2/3 õlavarrest. Aparaadi ekraan peab olema piisavalt suur ning näidud selgesti loetavad. NB! Enne aparaadi kasutusele võttu eemaldage ekraanilt näidisnumbritega kaitsekile, mis võib tekitada segadust! Kasulik on ka aparaadi keskmise arvutamise funktsiooni olemasolu, mille korral teeb aparaat automaatselt kolm järjestikust mõõtmist ning arvutab keskmise. See annab mõõtmisel kõige täpsema näidu. Soovitav on kord aastas kontrollida oma vererõhuaparaadi täpsust, võttes selle perearsti visiidile kaasa ning võrrelda arsti ja teie aparaadi tulemusi. Enne seadme kasutamist lugege selle kasutusjuhendit, et selle käsitsemine saaks teile selgeks ja mugavaks. Kindlustunde saamiseks, kas teete kõik õigesti, võite lasta proviisoril või pereõel teie mõõtmisprotsess üle vaadata.
Kuidas toimub vererõhu korrektne mõõtmine?
Õige vererõhu mõõtmine on määrava tähtsusega ning selleks tuleb valmistuda. Nimelt tuleb arvestada asjaoludega, mis võivad omalt poolt vererõhku tõsta. Vältige 30 minutit enne vererõhu mõõtmist söömist, kofeiini (sh energiajookide, rohelise tee) tarbimist, suitsetamist ja alkoholi. Käige tualetis, et põis oleks tühi. Ärge mõõtke, kui tunnete ennast ebamugavalt, stressis või kannatate valu. Sellisel juhul on vererõhk kõrgenenud ning tulemust ei saa võrrelda teiste tavapäraste mõõtmistega.
Millal ja kui sageli mõõta?
• Alguses mõõtke vererõhku vähemalt kaks korda päevas – hommikul enne söömist ja ravimite võtmist ning õhtul samadel tingimustel uuesti.
• Hea oleks mõõta iga päev samal kellaajal. Ärge mõõtke kohe peale ärkamist. Kui teete hommikul harjutusi, mõõtke vererõhk siiski enne seda.
• 7 päeva jooksul, või vähemalt 5 päeva
• Iga kord kui mõõdate, võtke kaks näitu 1-3 minutilise vahega.
• Kui vererõhuravi on sobiv, piisab vererõhu kontrollimisest vaid ühe korra kuus. Liigne vererõhu kontrollimine põhjustab asjatut ärevust ja vererõhu tõusu.
Mõõtmine:
• Istuge mugavas asendis 5 minutit, toetades jalad tasasele pinnale maha ning jalad ja pahkluud üksteisest kergelt eemal.
• Selg toetada sirgelt vastu tooli seljatuge.
• Istuge vaikselt ja rahulikult ning ärge vaadake mobiiltelefoni ega mõelge pingeid ja ärevust tekitavatele asjadele.
• Mõõtmiseks toetage käsi lauale või tooli käetoele nii, et manseti keskosa jääks südame kõrgusele. Vajadusel asetage käe alla padi või tugi, et tõsta käsi kõrgemale. Hoidke käsi lõdvestunud olekus.
• Kasutage mõõtmiseks alati sama kätt.
• Asetage mansett paljale nahale. Ärge kerige varrukat üles, et käsi paljaks võtta, sest käe ümber surutud riidemass surub veresoontele ning vererõhunäit ei ole usaldusväärne. Võtke käsi riide seest välja.
• Mõõtmise ajal ärge rääkige.
• Teostage mõõtmised
• Pange näidud kohe kirja, kui aparaadil puudub tulemuste salvestamise võimalus ehk mälu funktsioon. Mõned seadmed ühilduvad mobiilirakendustega ning mõõtmistulemusi saab jälgida oma mobiiltelefonist.
• Võtke mõõtmistulemused järgmisele arstivisiidile kaasa. See annab tervishoiutöötajale olulist infot.
Päeva jooksul vererõhk muutub ning hommikused ja õhtused vererõhuväärtused võivad erineda. Hommikul on need sageli kõrgemad. Soovitav on pidada vererõhupäevikut, et näha vererõhu muutusi pikema aja jooksul. Ravi muutmisel on hea teha koduseid mõõtmisi kahe nädala jooksul ning üks nädal enne uut arstivisiiti.
Kui teie vererõhunäidud on järsku kõrgemad kui 180/120mmHg, oodake vähemalt 1 minut ja mõõtke uuesti. Kui näit on endiselt kõrge, võtke tervishoiutöötajaga ühendust. Teil võib olla hüpertensiivne kriis. NB! Helistage 112, kui vererõhk on üle180/120mmHg ning teil tekivad uued kaebused – valu rinnus, õhupuudus, seljavalu, tuimus, nõrkus, nägemise muutused, raskused rääkida, segadus, pearinglus, oksendamine.
Lõpetuseks - TEA OMA NUMBREID ehk tea, mis väärtuses teie vererõhk peab olema. Erinevas vanusegrupis ja kaasuvate haiguste korral on eesmärkväärtused erinevad. Küsi oma numbrit perearstilt!
Olenemata mõõtmistulemusest ärge muutke ise oma raviskeemi enne arstiga konsulteerimata.
Ravimikasutuses kindlustunde saamiseks võta ühendust ning tule konsultatsioonile!
Comments