D-vitamiinist kõneldakse käesoleval ajal palju ning on ka põhjust - teadaolevalt kujuneb 75%-l eestlastest päikesevaesel perioodil d-vitamiini puudus.
Mis tähtsust d-vitamiin organismis omab ning kuidas selle puudust vältida? Kas rohkem on ikka parem?
Inimorganismile on D-vitamiini allikateks päikesekiirgus ja d-vitamiinirikkad toiduained. Jahedamate ilmade ning sügise saabudes käib aga päike madalamalt, päikesevalgust jääb tuntavalt vähemaks, me kanname pikemaid riideid ning võimalus naha kaudu ise d-vitamiini eelühendeid toota praktiliselt kaob. Ka vananedes väheneb naha üleüldine võimekus selleks. Osaliselt saab D-vitamiini igapäevast vajadust katta õige toitumisega – näiteks süüa rasvaseid kalu 2-3 korda nädalas, muna 3-4 korda nädalas ja maksa. Siiski enamus eestlasi ei söö piisavalt d-vitamiinirikkaid toiduaineid ning selle taseme hoidmiseks on vaja kasutada juurde toidulisandit.
Miks d-vitamiini tähtsusest nii palju räägitakse, mis ülesanded sel on?
D-vitamiinil on tervise hoidmisel täita väga mitmekesised rollid, mistõttu toob selle puudus nii lastele kui täiskasvanutele kaasa mitmeid terviseriske. Vitamiin D on vaja immuunsüsteemi toetuseks - tugev immuunsus on aga sügis-talvisel viiruste perioodil eriti olulise tähtsusega. Lisaks on vitamiini vaja kaltsiumi ja fosfori omastamiseks seedetraktist, et tagada luude ja hammaste areng ja tugevus, lihaste koordinatsiooni parandamiseks ja kukkumisohu vähendamiseks. Kukkumisriski vähendamine on eelkõige oluline eakatele, kelle luud on vanuse tõttu hapramad. Samuti on d-vitamiinil roll vaimse tervise hoidmisel ja depressiooni ennetamisel, verehüübimise ja südametöö toetamisel. Madalat D-vitamiini taset seostatakse suurema riskiga haigestuda kasvajatesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, infarkti, dementsusesse ja teistesse haigustesse.
Kui pikalt ja kui palju d-vitamiini võtta?
Optimaalne d-vitamiini tase veres on 75 nmol/l. Tavapäraselt on lastel ja täiskasvanutel d-vitamiini vajadus 400 IU ehk 10 µg päevas, alates 50. eluaastatest 800 IU ehk 20 µg päevas. Meie kliimas piisab päikesevaesel ajal - septembrist aprillini - vitamiin D taseme normis hoidmiseks 800-1200 IU ehk 20-30 µg päevas. Eakad, kel esineb luudehõrenemist ehk osteoporoosi, neerufunktsiooni langust või on tubase eluviisiga, peaksid d-vitamiini võtma aasta läbi st ka suvel 800 IU ehk 20 µg päevas. D-vitamiini puuduse korral määrab vajaliku annuse sulle arst.
Väga levinud on ka 4000 IU ehk 100 µg sisaldavad preparaadid. Neid kasutades tuleb aga tähele panna, et need on mõeldud d-vitamiini puuduse korral võtmiseks 2-3 kuu jooksul. Selline annus ei sobi läbi talve igapäevaseks võtmiseks! D-vitamiini liig (tase veres üle 140 nmol/l) tõstab veres kaltsiumisisaldust ning ajapikku võivad arenenda neerukivid. Seega 4000 IU ehk 100 µg toidulisandit kasutada paari kuu möödudes edasi vaid 2-3 korda nädalas.
Kui soovid oma d-vitamiini vajaduste kaardistamisel konsultatsiooni, võta minuga ühendust!
Comments