RavimiReede - kukkumine ja ravimid

Tervise Arengu Instituut avaldas kõikide vigastusjuhtumite analüüsi Eesti inimeste seas eelmise aasta kohta. Analüüs näitab kukkumiste tõusutrendi ning seda eakate vanusegrupis. Elame kauem, kuid koos krooniliste haigustega. Oluline on teada, et ka teatud ravimid võivad märgatavalt kukkumisriski suurendada, seda eriti eakatel inimestel, kel on korraga kasutusel mitmeid ravimeid.

Kõikidest vigastusjuhtudest moodustasid 44% kukkumised. Võrreldes 2023. aastaga kasvas kukkumiste arv 774 juhu võrra ning see suurenes protsentuaalselt kõige enam vähemalt 85-aastaste vanuserühmas, kus võrreldes eelmise aastaga lisandus kukkumisi 9%. Vanemaealiste kukkumised on alates 2021. aastast kiiresti kasvanud.

Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest moodustavad 80% kukkumised.

„Kolmandik kõikidest kukkumistest leiab aset kodukeskkonnas, vähemalt 75-aastaste inimeste hulgas koguni 57% – paigas, mis peaks ja võiks olla kõige turvalisem koht. Arvestades meie vananevat ühiskonda, kaasneb meil tunduvalt suurem vastutus hoolitseda oma vanemaealiste lähedaste eest, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega. Vajadusel tuleks mõelda ka kodu kohandamisele ja kõrvaldada sealt potentsiaalsed komistuskohad (näiteks lahtised vaibaservad või põrandal looklevad pikendusjuhtmed). Samuti oleksid abiks abivahendite kasutamine (näiteks WC-sse ja vannituppa paigaldatud käsipuud), et ära hoida tõsiseid vigastusi,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.

Ravimite hulka, mida sageli nimetatakse kukkumisriski suurendavateks ravimiteks, kuuluvad mitmesugused südameravimid, rahustid, uinutid, antidepressandid jt. Kukkumised on eakate jaoks tõsine terviserisk ning elukvaliteedi langust põhjustav faktor, mistõttu on nende ennetamiseks äärmiselt oluline mõista, kuidas ravimid seda riski suurendavad.

Paljud kõrgvererõhu ravimid nagu diureetikumid (spironolaktoon, torasemiid, furosemiid), vasodilataatorid (amlodipiin, lerkanidipiin, isosorbiitmononitraat, tamsulosiin) ja teatud antiarütmikumid (verapamiil), võivad põhjustada pearinglust, madalat vererõhku (hüpotensiooni) või aeglast südame löögisagedust (bradükardiat) ning seeläbi suurendada kukkumisriski. Madal vererõhk võib põhjustada pearinglust ja peapööritust, eriti püsti tõustes, mil süda ei tule asendi muutusest tingitud rõhumuutuse reguleerimisega piisavalt kiiresti toime ja ajus verevarustus halveneb. Seda nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks.

Rahustid ja uinutid (diasepaam, alprasolaam, zopikloon), antidepressandid (amitriptülliin), antipsühhootikumid (kvetiapiin, olansapiin, haloperidool) ja krambivastased ravimid (karbamasepiin, gabapentiin) ravimid võivad teha uniseks ja uimaseks, põhjustada tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid ning aeglustunud reaktsioonikiirust, mis kõik tõstavad traumariski. Samuti võib nägemine muutuda hägusaks ja ümbritseva ohukoha märkamine on raskendatud.

Teatud valuvaigistid (kodeiin, tramadool, oksükodoon, fentanüül), üliaktiivse põie ravimid (oksübutüniin) ja antihistamiinikumid (klemastiin) võivad samuti suurendada kukkumisriski. Ravimid võivad mõjutada vaimset selgust ja erksust, muutes potentsiaalsete ohtude äratundmise ja neile reageerimise raskemaks.

Polüfarmaatsia ehk hulgiravimikasutus:

Eakad inimesed võtavad sageli samaaegselt mitut ravimit, millel on sarnased kõrvaltoimed. See suurendab ravimite koos- ja kõrvaltoimete esinemise tõenäosust ning tõstab märgatavalt ka kukkumiste riski. Regulaarsed ravimite ülevaatused koos tervishoiutöötajaga on hädavajalikud, et tuvastada ja lahendada väljakirjutatud ravimitega seotud võimalikud kukkumisriskid ning hinnata, kas kõik ravimid on endiselt vajalikud ning annused sobivad. Seejuures on vajalik ka patsiendi nõustamine ettevaatusabinõude osas. Samuti võimaldab terviklik ravimite ülevaatus pakkuda sobivaid alternatiive teistest ravimgruppidest ning leida mitte-medikamentoosseid lahendusi. Ka uuringud on kinnitanud, et kliinilise proviisori poolt läbi viidud ravimite ülevaatus üle 65-aastaste seas vähendab kukkumiste hulka.

Individuaalne kõrgendatud risk:

Kukkumisriski mõjutavad ka vanus, muud terviseseisundid (artriit, insult, Parkinsoni tõbi), mille tõttu on liikumine raskendatud, füüsiline vorm ja keskkonnariskid. Püsti ja istesse tulla aegamisi, et anda kehale aega kohaneda, seejärel minna liikuma. Tagasi pöörates keerata ennast ümber U-kujuliselt liikudes. Kasutada toas libisemiskindlaid sokke ja susse. Veendu, et kodukeskkond on ohutu - pole lahtisi vaibaservi, juhtmeid, esemeid maas, teravate nurkade või nuppudega mööblit, millest tuleb sageli mööduda ning kuhu võib takerduda. Niiskete ruumide põrandale paiguta libisemiskindlad katted. Paiguta sageli vajaminevad asjad parajale kõrgusele, et vältida upitamist ja ronimist. Raskete ja ronimist nõudvate majapidamistööde korral palu abi. Taga eluruumides hea valgustus, sh öisel ajal.

Kukkumiste ennetuses on aga äärmiselt oluline regulaarne liikumine ja tasakaalu treenimine. Eelkõige tasakaalu ja jõudu parandavad harjutused aitavad säilitada lihasmassi ja kukkumisi ennetada. Nägemis- ja kuulmisprobleemide korral on oluline kasutada sobivaid prille või seadmeid, mis parandavad nägemis- ja kuulmisfunktsioone.

Kui 6 kuu jooksul on esinenud rohkem kui üks kukkumine või võimalik kukkumine näiteks komistamine, siis tasub sellele tähelepanu pöörata - vaadata üle kodukeskkond ning võtta ühendust tervishoiutöötajaga, et tuvastada ka uued võimalikud terviseprobleemid.

Raviminõustamiseks võta minuga ühendust kodulehe kontaktivormi kaudu.