Miks juhtub nii, et 50% inimestest ei võta oma ravimeid selliselt, nagu arst on määranud?

Üha enam tõendeid näitab, et ligikaudu viiendik patsientidest ei alusta ravi, ravi alustanutest ligikaudu 30–50% ei rakenda oma ravi ettenähtud viisil ning pikaajalise ravi puhul katkestab mõnel juhul ravi suisa 80–100% patsientidest. 

Raviplaani mittejärgimine kui kontseptsioon on eksisteerinud juba 400. aastast eKr, kui Hippokrates kirjutas: „Hoia silm peal patsientide eksimustel, mis sageli panevad neid valetama ettenähtud ravimite võtmise kohta. Sest kui nad ei võta ebameeldivaid jooke, olgu need lahtistid või muud ravimid, surevad nad mõnikord.“. See tsitaat võtab kokku ravimite mittejärgimise põhimõtted, mis kehtivad tänapäevalgi – raviplaani mittejärgimine on levinud, patsiendid varjavad ravimi mittevõtmist ning see mõjub halvasti nende tervisele ja toob kaasa ka surma. Eesti puhul saab öelda, et südame-veresoonkonnahaigused põhjustavad meile kahjuks liiga palju enneaegseid surmasid.

Ravi mittejärgimine on keeruline ja mitmemõõtmeline. Põhjused võivad olla seotud patsiendi endaga, raviga ja/või tervishoiuteenuse osutajaga. Nende tagajärjel aga ei saa märkimisväärne arv patsiente ravimitest optimaalset kasu ja ravi efektiivsus on väga madal. Selle tulemuseks on suurenenud haigestumus ja suremus st lühenenud eluiga ning kõrged ühiskondlikud kulud. Ravijärgimuse parandamisele võivad kaasa aidata mitmed sekkumised. Neist tuleb aga juttu järgmises postituses.

Teaduslikku pilku: mis mõjutab ravi järgimist?

Ravijärgimuse all mõistetakse ulatust, mil määral patsiendid suudavad järgida ettenähtud ravi soovitusi. Olgu see ravimi võtmine, toitumise järgimine või elustiili muutused. Patsiendid võivad ravi eri etappidel ravi mitte järgida. Hugtenburg ja kolleegid on üks tuntumaid teadusallikaid, mis kaardistab ravi mittejärgimise põhjuseid. Nad rõhutavad, et see on mitmemõõtmeline probleem, mis koosneb erinevatest osadest:

• Patsiendipoolsed tegurid – tervisetaju, teadmised, motivatsioon ja uskumused ravist, ravimi kõrge hind. 

• Ravi spetsiifika – raviskeemi keerukus, kõrvaltoimed, annustamise sagedus. 

• Tervishoiusüsteemi ja teenusepakkujate tegurid – suhtlus patsiendiga, info selgus, patsiendi kaasamine raviotsuste tegemisse, otsustusõiguse andmine patsiendile. 

  
  

Selle asemel, et pidada ravijärgimust staatiliseks indiviidi omaduseks, kus patsiendid liigitatakse ühel ajahetkel tehtud hinnangu põhjal "ravijärgijateks" või "mittejärgijateks", mõistetakse ravi järgimist tänapäeval käitumisena, mis võib erinevas kohas ja aja jooksul erineda nii erinevate inimeste vahel kui ka ühe inimese puhul. Mõnda neist käitumistest võidakse sooritada iseseisvalt, teised aga sõltuvad hooldajatest, sõpradest, perekonnast, tervishoiutöötajatest ja tervishoiusüsteemidest.

Raviplaani mitte järgimine võib ilmneda järgmistel viisidel:

1. Ei alustata ravi – patsient ei osta retseptiravimeid välja või ostab, kuid ei alusta võtmist. 

2. Ei võeta ravimeid õigel ajal või viisil – annustamine ja ajastus on ebaühtlane. 

3. Varajane katkestamine – ravi lõpetamine enne ettenähtud aega. 

   
   

Patsientide põhjused kokkulepitud raviplaanist kõrvalekaldumiseks võivad olla tahtlikud või tahtmatud. Näiteks patsiendid ei pruugi uskuda, et ravi on vajalik, keerulised raviplaanid võivad suurendada ravi mittejärgimise riski, esineb muresid kõrvaltoimete pärast või patsiendi ning teenuseosutaja vahel on ebapiisav suhtlus.

1. Tahtmatu mittejärgimine: unustamine, ravimi otsa lõppemine (sh tarneraskused), rutiini sassi minek, raviplaani liigne keerukus, ebapiisav suhtlus patsiendi ning teenuseosutaja vahel.

2. Tahtlik mittejärgimine: teadlik annuse vahele jätmine - näiteks patsiendi hirm kõrvaltoimete ees, enesetunde muutumine “piisavalt heaks”, patsient ei usu, et ravi on vajalik või ei usu, et ravim midagi teeb.

3. 
   

Hilisemate uuringute kohaselt on sageli ravi mittejärgimine pigem tingitud raviga seotud uskumustest ja haiguse tajumisest (Horne jt, 2013; Foot jt, 2016), kuivõrd üksikutest isikuomadustest. Näiteks ravi määramisel, kus patsient tajub, et ta saab uuema ravimiklassi ravimit, väheneb ravi mittejärgimine 2,5% iga 10 aasta kohta - olenemata ravirežiimist, haigusseisundist või patsiendi omadustest.

Seega patsientide kaasamine raviotsuste tegemisse on väga oluline - see on isikliku elu otsus.

Mis juhtub, kui teeme ravimite võtmises "loomingulisi" pause?

Krooniliste haiguste puhul on ravi nagu maraton, mitte sprint. Uuringud viitavad, et ravi alguses on inimesed kohusetundlikud, motivatsioon ja usk on kõrged, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse reegleid painutama. Seda eelkõige haiguste puhul, mida me ise ei tunneta. Teadusartiklid toovad välja, et krooniliste haiguste puhul langeb püsivus drastiliselt pärast esimest 6–12 kuud. 

Näited

1. Kõrgvererõhktõbi: "Ma ju tunnen end hästi!"

Kõrgvererõhutõve ravi on püsivuse seisukohalt üks keerulisemaid. Miks? Sest kõrge vererõhk on sageli sümptomiteta.

• Püsivuse probleem: Patsient alustab raviga, vererõhk normaliseerub ja ta tunneb end suurepäraselt. Tekib loogika: "Ma olen terve, miks ma peaksin neid tablette edasi võtma?".

• Teaduslik reaalsus: Uuringud kinnitavad, et püsivus langeb siin kõige kiiremini. Niipea kui ravi katkeb, tõuseb rõhk uuesti, kahjustades veresooni ja südant vargsi edasi. See on nagu vihmavari – kui sa paned selle kinni, sest sa ei saa märjaks, siis sa unustad, et sa oled kuiv ainult tänu sellele, et vihmavari on pea kohal.

2. II tüüpi diabeet: Keerukuse väsimus

Diabeedi ravi nõuab tavaliselt väga kõrget ravijärgivust. See pole ainult üks tablett, vaid sageli elustiili, toitumise ja mitme erineva ravimi kombinatsioon.

• Järgimuse probleem: Siin põrutakse sageli detailide vastu. Veresuhkru jälgimine ja tablettide võtmine kindlatel kellaaegadel (nt enne sööki), ravimi süstimine teatud nädalapäevadel jne nõuab suurt distsipliini. Mida keerulisemaks muutub skeem, seda madalamaks langeb patsiendi võimekus kõike täpselt järgida ning tekib soov ravile käega lüüa.

• Teaduslik reaalsus: Iga vahelejäetud annus või "patustamine" ajastusega viib veresuhkru liigse kõikumiseni. Suur hulk suhkrukristalle vereringes tekitavad väikeseid mikrokahjustusi sinu närvisüsteemile ja neerudele, mis annavad tunda alles aastate pärast - tekivad haiguse tüsistused, mida oleks saanud vältida.

Miks raviplaani mittetäitmine on meditsiinis oluline probleem?

Kuigi mõnikord võib ravimite teisiti manustamine tunduda isiklik valik, on sellel laiaulatuslikke tagajärgi, mis puudutavad ka isiklikult:

• Halvemad kliinilised tulemused – ravitulemused on kehvad või puudulikud, terviseseisund halveneb ning toob kaasa madalama elukvaliteedi, suurema sõltuvuse teistest.

• Suurem haiglaravi vajadus ja kulud – kehv kontroll haiguse üle põhjustab ägenemisi ja tõsiseid terviseprobleeme, mis vajavad haiglaravi. See toob kaasa suuremad isiklikud ravikulud. 

• Ühiskondlik majanduslik koormus – suuremad Tervisekassa ravikulud ning kitsamad võimalused “ühisest rahakotist” kõigile ravi pakkuda, töölt eemal viibimine töövõimetuse tõttu, piirangud tööelus osalemisel.

Kokkuvõte

Ravi järgimine ei ole "tubli olemine" arsti jaoks. Teadus kinnitab: need, kes püsivad rajal ja järgivad juhiseid, elavad mitte ainult kauem, vaid märkimisväärselt kvaliteetsemat elu ilma raskete tüsistusteta.

Kui sa tunned, et vajad oma ravimite võtmisel rohkem teavet ja kindlustunnet, siis raviminõustamise teenus on just Sulle! 

Raviminõustamisel vaatame terviklikult üle kõik murekohad, koos- ja kõrvaltoimed, toetan Sinu õiget ja järjepidevat ravimikasutust, et maksimeerida ravimitest saadav kasu ning minimeerida võimalik kahju.