Milline on sinu tervise kirjaoskus? Mis see on?

Tervise kirjaoskus: mõistmine, eesmärk ja kasu

Igal inimesel, kes puutub mistahes elu hetkel kokku tervise või haigustega seotud infoga, hakkab arenema tervise kirjaoskus. Tervise kirjaoskus (health literacy) on võime leida, mõista, hinnata ja kasutada teavet ning teenuseid viisil, mis edendab ja säilitab tema isiklikku head tervist ja heaolu. See on enamat kui lihtsalt veebilehtede külastamine, brošüüride lugemine või soovitatud eluviiside järgimine.

Tervise kirjaoskus hõlmab võimet kriitiliselt mõelda ning suhelda ja väljendada isiklikke ja ühiskondlikke vajadusi tervise edendamiseks. Mida rohkem me oma tervisest teame, seda paremini saame enda eest hoolitseda. Tervise kirjaoskuse eesmärk on parandada inimeste, aga sealt edasi ka laiemalt kogukondade ja rahva tervislikku seisundit - näiteks rahvatervise ürituste korraldamine, sest mõistetakse selle saadavat kasu.

Tervisehariduse kategooriaid on vähemalt kolm: keha, tervishoiuteenuste teave ja keskkond, milles tervise valikuid tehakse. Terviseharitus võib hõlmata hügieeni, reproduktiivtervise, toitumise ja muu õpetamist ning aidata lahendada ülemaailmseid tervishoiu kriise, andes kogukonna liikmetele vahendid ennetavate tegevuste ellu viimiseks.

Tervise mõiste ja tervisehariduse eesmärgid

Tervise kontseptsioon tähendab täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu saavutamist ehk mitte ainult haiguse või vaevuse puudumist. Tervise kirjaoskus suurendab teadmisi, aga ka oskusi ja positiivseid hoiakuid oma tervise suhtes. See hõlmab füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset tervist ning motiveerib inimest oma tervist parandama ja säilitama, vähendades samal ajal kahjustavat käitumist ja ennetades haigusi. Seega võib mõelda, et kui oled saanud terviseinfot või rohkem teada haigusest, kas oled oma tegevuses sh hoiakutes, mõtteviisides vastavalt midagi muutnud?

Tervise kirjaoskuse eesmärk on tõsta inimeste elukvaliteeti ning vähendada enneaegseid surmasid ja tervisepuude kujunemist. See aitab omakorda vähendada meditsiinilisele ravile kuluvat raha, nii individuaalselt kui riiklikult.

Kroonilised haigused põhjustavad isiklikul tasandil suurt rahalist survet - suuremad kulutused tervisetoodetele ja ravimitele, haiguse tõttu vähenenud töövõime ja sissetulekud. See on märkimisväärne kulu ja koormus kogu ühiskonnale, hõivates suure osa meditsiini-, sotsiaalabiteenustest ja -kuludest. Näiteks moodustavad kroonilised seisundid nagu diabeet, südame-veresoonkonna haigused, Crohni tõbi ja vähk ainuüksi Ameerika Ühendriikides üle 75% igal aastal tervishoiule kulutatud rahast. Ei ole ka Eestis südame- ja veresoonkonna haigustesse või vähki haigestumise olukord kiita.

Laialdase levimuse peamised põhjused on seotud meie eluviisiga - ebatervislik toitumine, füüsiline passiivsus ehk istuv eluviis ja tubakatoodete, alkoholi tarvitamine. Samuti oskamatus tulla toime igapäevaste pingete ja stressiga. Oma mõju on ka geenidel ja keskkonnateguritel. Neid me muuta ei saa või on see on keeruline, kuid eluviisi tegureid saab muuta. Teinekord võib selles olla abi mõnest spetsialistist, kuid muudatusi saab teha igal ajahetkel ja igaüks. Pöörata tähelepanu, kuidas ja mida sööd, kui palju veedad aega värskes õhus ja leida väikseid võimalusi, et suurendada päeva jooksul liikumist - kasutada võimalusel treppe, liikuda auto asemel jalgsi või rattaga, leida virtuaalne treeningprogramm, mida kodus teha. Iga muudatus paremuse suunas loeb. Ajaga tõuseb motivatsioon teha juba suuremaid samme. Enesemonitooring on käitumise muutmisel väga kasulik, öeldakse et isegi võtmetähtsusega, see annab hoomatavat tagasiset ja hoiab pikemaajaliselt rajal.

Näiteks teatud faktorid toitumises võivad aidata ära hoida krooniliste haiguste teket:

●        Puuviljade ja köögiviljade suurem tarbimine vähendab tõenäoliselt haiguste nagu näiteks veresoonte lupjumise, hüpertensioon, insult, vähk ja ülekaalulisus riski.

●        Kiudainete suurem tarbimine on näidanud riski vähenemist südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, rasvumuse, rinnavähi ja käärsoolevähi puhul.

Seega vähemalt 5 peotäit puu-ja juurvilju, marju päevas, valida täisteratooteid.

Seega, ole kursis oma tervisega ning laienda ja rakenda teadmisi, kuidas tervist hoida. Ka siis, kui mõni tervisemure juba tekkinud on.

Mine tervisekontrolli: Kui te pole mõnda aega tervisekontrollis käinud, helistage oma perearstile ja tehke iga-aastane kontroll, et veenduda oma tervislikus seisundis.

Olge oma tervise suhtes uudishimulik: Küsige teiega tegelevatelt tervishoiutöötajatelt julgelt, kuidas tervislikumat elu elada ning tervist säilitada.

Individuaalse tervise kirjaoskuse toetamine on ka kliinilise proviisori ülesanne ning raviminõustamise osa.

Kui sul või sinu lähedasel on ravimite ja tervisega seotud küsimusi, tule raviminõustamisele!