top of page
  • Writer's pictureSilja Nellis

RavimiReede - kas iga südamehaige peaks võtma südameaspiriini?

Updated: Jan 20, 2023

Südameaspiriini võtmine iga päev ennetab trombide teket ja vähendab südameinfarkti ning insuldi riski, kuid igapäevane aspiriinravi ei ole siiski mõeldud kõigile südamehaigetele. Enne südame-aspiriini tarbimist konsulteerige arsti või apteekriga, et hinnata ravimi kasu ja individuaalseid riske.


Südameaspiriin on madalas annuses atsetüülsalitsüülhape, tavaliselt 75-150 mg, millel on vere hüübimist vähendav toime. Kõrgemas annuses aspiriin nt 500mg on mõeldud valu ja palaviku puhuks ning ei ole igapäevaseks kasutamiseks verd vedeldaval eesmärgil. Kõrgem annus tõstab maoärrituse, haavandi ja verejooksu riski. Verd on vaja vedeldada seetõttu, et vere hüübimisest tekkivad trombid võivad ummistada veresooni elutähtsates organites nagu süda ja aju ning põhjustada infarkti ja insulti. Kõrgem risk trombide tekkeks ja ummistusteks on lupjunud vere-soontes ehk ateroskleroosi korral.


Igapäevast aspiriinravi võib kasutada kahel viisil:


Esmane ennetamine. See tähendab, et teil pole kunagi olnud südameinfarkti ega insulti, kuid teil on mõni veresoonte lupjumisega seotud südamehaigus ning kõrge või väga kõrge kardiovasku-laarne risk ehk 10% või suurem risk saada järgmise 10 aasta jooksul esmakordne südameinfarkt või insult. Lisaks südame- ja veresoonkonna probleemidele suurendab kardiovaskulaarset riski näiteks samaaegne diabeet ja suitsetamine. Siiski ei ole ennetav südameaspiriini kasutamine soovitatud üle 60-aastastele inimestele, kuigi vananedes suureneb südameataki ja insuldi risk. Kõrgem vanus tingib oluliselt kõrgema riski eluohtlike verejooksude tekkeks maos, soolestikus või ajus, mis kaalub üles ravimist saadava kasu. Seega võib profülaktilist aspiriini kasutamist kaaluda 40-69 aastastel inimestel, kel on kõrge kardiovaskulaarne risk. Samuti ei ole regulaarne aspiriini tarvitamine mõeldud südamehaiguste korral, mis ei ole alati seotud veresoonte lupjumisega näiteks südamepuudulikkus. Seega oleneb südameaspiriini ennetav tarvitamine südamehaiguste olemusest, teistestest haigustest, vanusest ning vastunäidustustest. Ärge alustage igapäevast südameaspiriini võtmist seetõttu, et olete juba vanem ning teil on mõni südameprobleem. Enne konsulteerige arstiga, kas teie jaoks on ravimist saadav kasu suurem kui sellega kaasnevad riskid!


Teisene ennetus. See tähendab, et teil on juba olnud südameinfarkt või insult. Te võtate iga päev aspiriini, et vältida uut südameinfarkti või insulti. Igapäevase aspiriinravi kasulikkus selles olu-korras on hästi teada ning see kaalub üles võimaliku veritsusriski. Antud juhul tuleb arsti soovitusel võtta südameaspiriini elu lõpuni. Ärge lõpetage südameaspiriini võtmist enne arstiga konsulteeri-mist.


Vastunäidustused aspiriini kasutamiseks võivad olla veritsus- või hüübimishäire, mis põhjustab kergesti verejooksu. Aga ka veritsevad maohaavandid või varasem seedetrakti verejooks. Samuti aspiriiniallergia, mis võib väljenduda hingamisraskuse ja astmana või ägedate sümptomitena nagu sügelev, punetav, villiline nahalööve, tursunud huuled, keel, nägu, keel või kõri.


Südameaspiriini tarvitamine koos teiste ravimitega


Nii aspiriin kui ka mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid nagu ibuprofeen, ketoprofeen, naprokseen jt vähendavad vere hüübimist ning nende regulaarne tarvitamine tõstab veritsusriski. Teatud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad aga suurendada südameinfarkti riski, mis suurendab aspiriini vajadust. Seejuures võivad nad mõjutada aspiriini trombivastast toimet. Seega tuleks valuvaigistit valides arvestada erinevate ravimite verd vedeldavat toimet ning kasutada võimalusel valuvaigisteid, mis vere hüübimist ei mõjuta (näiteks paratsetamool).

Verd vedeldavaid ravimeid leidub ka teistest ravimigruppidest ning tähelepanuta ei tohi jätta loodustooteid ja vitamiine nt E ja Q10.


Südameaspiriini tarvitamisel on soovitatav võtta tablett söögi ajal või pärast sööki, et vähendada maoärritust. Võtke seda annuses nagu arst on teile määranud. Samuti on väga oluline teada, millised sümptomid viitavad kõrgele veritsusriskile, ning ennast nende tekke osas jälgida. Näiteks võib teil tekkida kergemini ninaverejooks ja verevalumid ning haavade korral võtab verejooksu peatumine tavapärasest kauem aega. Olge ettevaatlik ja kasutage kaitsevahendeid, kui teete tegevusi, mis võivad põhjustada vigastusi või lõikehaavu. Kergesti veritsevate igemete korral kasutage hammaste puhastamiseks pehmet hambaharja ja vahatatud hambaniiti. Kindlasti andke oma arstile teada, kui nende teket märkate. Samuti teavitage operatsioonile või hambaravile minnes südameaspiriini kasutamisest kirurgi ja hambaarsti, et suurenenud veritsusriskiga arvestada.


Kui sul või sinu lähedasel on oma ravimitega seoses küsimusi tekkinud ning sa soovid vähendada ravimitega seotud riske, siis tule raviminõustamisele ja vaatame koos tarvitatavad preparaadid üle.


Nõustamine toimub videokohtumise või koduvisiidi teel üle Eesti ning Tartus Raekoja apteegis.


535 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


RAVIMINÕUSTAMINE OÜ     |     reg nr 16267509

+372 533 339 30

info@raviminoustamine.ee

Privaatsustingimused
Facebook:  Raviminõustamine

bottom of page