Kui sa märkad enda meeleolus muutusi ning kahtlustad, et sinu tarvitatav ravim põhjustab depressiooni, siis sul võib õigus olla.
Ravimid, mida määratakse erinevate terviseprobleemide raviks ning pole otseselt vaimse tervisega seotud, võivad põhjustada seejuures kurvameelsust, meeleheidet ning alaväärsust. Neid sümptome seostatakse sageli depressiooniga. Samuti on ravimeid, mis võivad põhjustada ärevust, liigset elevust ja energilisust. Need kõrvaltoimed on peamiselt tingitud ravimi mõjust aju keemilisele koostisele (serotoniini ja dopamiini taseme muutused) ning toovad sellega kaasa ka muutusi meeleolus ja selle regulatsioonis. Seega, kuigi ravimid võivad olla vajalikud mitmete terviseprobleemide raviks, ei tohi jätta tähelepanuta ka meeleolu mõjutavaid kõrvaltoimeid. Teame aina enam, et vaimse tervise heaolust sõltub palju - võimekus ennast teostada, olla oma tegevustes tulemuslik, tulla toime igapäevaelu pingetega ning panustada üldisemalt ühiskonna heaollu.
Kui sa tunned, et ravimid võivad olla sinu meeleolu muutuste taga, vaata esmalt oma ravimiga kaasas olevast infolehest järele, millised sinu ravimid võivad sageli depressiooni või ärevuse kõrvaltoimet anda. Seejärel räägi oma arstiga, kas mõni sinu ravimitest tõenäoliselt põhjustab või soodustab meeleolumuutusi ning arutage, kas mõni teine ravim võib olla parem valik. Enne ravi alustamist on vajalik rääkida ka võimalikest ravimite kõrvatoimetest ning kaebuste tekkimisel hinnata, kas meeleolusümptomid on ravimitega tõenäoliselt seotud või mitte. Mitmete krooniliste haigustega inimestel esineb ka sagedamini depressiooni, mistõttu on teinekord keeruline öelda, kas antud sümptomite põhjuseks on ravimid. Siiski on oluline nende seostest teadlik olla ning õigel ajal abi otsida.
Meeleolu mõjutavad ravimgrupid
Beeta-adrenoblokaatorid - kasutatakse kõrge vererõhu, südame isheemiatõve, südamepuudulikkuse ja erinevate rütmihäirete raviks, kuid ka migreeni ohjamiseks ja silmatilkade kujul glaukoomi raviks. Arutletakse siiski veel, mil määral need ravimid võivad ise depressiooni põhjustada, kuna neid seostatakse seksuaalprobleemide ja väsimusega, mis on tavaliselt ka depressioonile iseloomulikud sümptomid. Raviaineteks on näiteks metoprolool, propranolool, nebivolool, timolool.
Kaltsiumikanali blokaatorid - kasutatakse kõrge vererõhu, südame isheemiatõve ja teatud südamerütmihäirete ravis, näiteks diltiaseem, nifedipiin ja verapamiil.
Statiinid - kasutatakse kolesterooli alandamiseks, kardiovaskulaarsete tüsistuste nt südameinfarkti ennetamiseks; näidete hulka kuuluvad atorvastatiin, pravastatiin ja simvastatiin.
Bensodiasepiinid - kasutatakse tavaliselt ärevuse ja unetuse leevendamiseks või lihaslõõgastina. Teatud juhtudel võivad need ravimid põhjustada depressiooni sümptomeid ning suurendada suitsiidiriski. Bensodiasepiinide levinumad näited on alprasolaam, diasepaam, bromasepaam.
Hormoone mõjutavad ravimid - need ravimid hõlmavad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja östrogeeni asendusravi menopausi sümptomite korral. Naiste hormoonide taseme kõikumised on sageli seotud depressiooni sümptomitega, kuigi pole täielikult teada, kuidas see koostoime toimub. Uuringud näitavad, et ainult progestiini sisaldav rasestumisvastane vahend ei põhjusta tõenäoliselt depressiooni sümptomeid.
Kortikosteroidid - kasutatakse sageli põletikuliste seisundite nagu reumatoidartriit, podagra, allergia, luupus ja muude haigusseisundite raviks. Kortikosteroidid võivad põhjustada mitmesuguseid psühhiaatrilisi sümptomeid mõjutades ajus serotoniini ja dopamiini sisaldust. Näiteks prednisoon, metüülprednisoloon ja triamtsinoloon.
Parkinsonismi ravimid - Parkinsoni tõve ravis kasutatavad ravimid mõjutavad ajus olevat ainet, mida nimetatakse dopamiiniks. Arvatakse, et selle neurotransmitteri häired on seotud depressiooni, ärevuse ja unetusega. Samuti esineb Parkinsoni haigetel rohkem depressiooni ka eraldi seisvalt. Kõige sagedamini kasutatavad ravimid on levodopa ja karbidopa.
Stimuleerivad ained – kasutatakse tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ravis, mille kasutamine on märgatavalt suurenenud ka täiskasvanute seas. Pikaajalisel kasutamisel ehk kauem kui 12 kuud tuleb tähelepanelikult jälgida erinevate psühhiaatriliste häirete tekke osas nagu ärevus, ärrituvus, suurenenud elevus või depressioon. Raviaineks näiteks metüülfenidaat ja lisdeksamfetamiindimesülaat.
Epilepsiavastased ravimid - kasutatakse krambihoogude raviks, kuigi ka bipolaarse häire ja neuropaatilise valu raviks. Kuna need mõjutavad ajus leiduvaid kemikaale, mis vastutavad ka meeleolu reguleerimise eest, võivad need mõnikord põhjustada depressiooni, eufooriat, ärrituvust. Mõned näited ravimitest, mis on seotud suurenenud depressiooniriskiga, on karbamasepiin, topiramaat, gabapentiin ja pregabaliin.
Isotretinoiin – kasutatakse raske akne ravis. Isotretioniiniga ravitud patsientidel on teatatud depressioonist, depressiooni süvenemisest, ärevusest, kalduvusest agressiivsusele, meeleolu muutustest, psühhootilistest sümptomitest ning väga harvadel juhtudel suitsiidimõtetest, suitsiidikatsetest ja suitsiidist. Eriti hoolikas tuleb olla patsientide puhul, kellel on anamneesis depressioon. Noorukite vanematel ja lähedastel tasub kõrvaltoimete osas tähelepanelik olla ning õigel ajal abi pakkuda.
Pseudoefedriin – kasutatakse nohu sümptomaatilises ravis ninakinnisuse leevendamiseks ja turse alandamiseks. Võib põhjustada närvilisust, ängistust ja ärevust.
Atsükloviir – määratakse vöötohatise ja herpese raviks.
Varenikliin - suitsetamisest loobumiseks ette nähtud ravim.
Kui teil tekib nende või mõne muu ravimi võtmise ajal depressioon või vastupidi, maania, pöörduge kohe oma arsti poole. Ärge lõpetage ravimi võtmist enne, kui teie arst on seda öelnud. Kõikidel juhtudel peab kõrvaltoimete risk olema tasakaalustatud riski ja võimalike ebamugavustega, mis tuleneksid haiguse ravimata jätmisest.
Comments