9 sammu, et muuta raviplaani järgimine lihtsamaks

Vasta ausalt, kas sa oled kunagi unustanud oma ravimit võtta? Kui sageli seda juhtub?

Sa ei ole ainus, uuringud tõendavad, et kuni 50% patsientidest võtab ravimeid teisiti, kui arstid on raviplaanis ette näinud. Mis põhjustel ravijärgimus kehvaks võib muutuda, seda loe eelmisest blogipostitusest „Miks juhtub nii, et 50% inimestest ei võta oma ravimeid selliselt, nagu arst on määranud?“

Selles postituses vaatame, kuidas muuta raviplaani järjepidev järgmine lihtsamaks, sest – ainult need ravimid annavad kasu, mis on korrektselt tarvitatud. On teada, et need, kes ei järgi raviplaani regulaarselt, satuvad sagedamini haiglasse ning neil on kehvem tervis. Selleks, et tõhusatest ravimitest siiski kasu oleks, kroonilised haigused parema kontrolli all ja elukvaliteet püsiks hea ka hoolimata tervisemuredest, tasub mõelda, kui edukas on sinu raviplaani järgimine tegelikult ja kas on ruumi liikuda paremuse poole.

Võtted, mida ravijärgimuse parandamiseks teha:

1. Loo endale rutiin

Rutiini loomist peetakse edukaimaks viisiks ravijärgimuse parandamisel. Seo oma ravimite tarvitamine mõne igapäevase tegevusega – näiteks hommikusöögi söömine või hammaste pesemine. Soovitavalt vali selline aeg päevas, mil sa ei ole liiga kurnatud või stressis. Tervisekassa video - Igapäevase ravimi võtmiseks looge kindel süsteem

2. Mõelge välja oma motivaator ja eesmärk ravimite võtmiseks

Edukaks raviplaani järgimiseks on oluline, et tunneksid ennast ravimite võtmise otsuses kaasatuna ning soov ravimeid tarvitada tuleks sinu enda poolt. Mõtle enda jaoks läbi, miks sa ravimeid võtad ning kuidas mõjutab sinu elukvaliteeti ravimite tarvitamine ja mitte-tarvitamine. Mõnel juhul on kasulik seada konkreetne eesmärk, mida soovid oma haiguse ravis ja tervislikus seisundis saavutada. Näiteks astmaravis hooravimi vajaduse vähenemine poole võrra või vererõhuväärtuste püsimine alla 130mmHg/90mmHg (NB! Mõõdetud rahuolekus, vaata korrektset vererõhu mõõtmise juhendit).

3. Kasuta kaasaegseid tehnoloogilisi abivahendeid

Saadaval on mitmeid mobiilirakendusi ja ravimidosaatoreid, mis aitavad ravimi võtmist meeles pidada ning hoida ülevaadet, kas oled ravimid ära võtnud või mitte. Enne ravimite tõstmist dosaatorisse veendu, kas ravimit võib pakendist välja võtta, kui seda kohe ei manustata. On ravimeid, mis on valguse ja niiskuse suhtes tundlikud ning ravimi kvaliteet langeb.

4. Hoia ravimivarusid mitmes kohas

Kasulik on hoida väikses koguses ravimivarusid kohtades, kus sa sageli viibid – näiteks töö juures või koolis, käekotis, trennikotis. See tõstab võimalust, et ravim saab võetud, kui see sulle meenub. Isegi, kui see on tavapärasest kellaajast hiljem. Kindlasti jälgi, et ravimid on neile sobivates säilitustingimustes ning lastele ja loomadele kättesaamatus kohas!

5. Osta ravimid apteegist välja piisava ajavaruga

Üks levinumaid põhjuseid, miks ravimi võtmisesse vahe tekib, on see, et unustatakse õigel ajal uus ravimikogus apteegist koju tuua. Loo endale rütm ja meeldetuletussüsteem, mis aitab sul ravimid enne nende otsa lõppemist apteegist välja osta ja koju varuda. Nii väldid ootamatuid ebameeldivusi, kus varsti on ravimi võtmise aeg käes, kuid sul pole võimalik kiirelt apteegist ravimit saada – puudub ravimi retsept või apteegis puudub sulle vajalik ravim.

6. Jälgi oma ravimite manustamist ja aruta seda oma raviarstiga

Pane kirja ja pea järge oma ravimite võtmisel. Uuringud näitavad, et nii patsiendid ise, kui nende raviarstid ülehindavad ravimite korrektset tarvitamist. See aga toob kaasa kehvemad ravitulemused. Kui jälgid oma ravimite tarvitamist, annab see sulle selge tagasiside, kui hea ravijärgimusega sa tegelikult oled ning millist ravitulemust saab vastavalt oodata. Kas näiteks kaebuste suurenemine võib olla seotud sellega, et mõnedel päevadel nädalas on sul raskem ravimite võtmist meeles pidada ja ravimi annused jäävad vahele. Vastavalt sellele saab valida sulle sobivaid lahendusi.

7. Jäta ravim endale nähtavale kohale

Et ravimi võtmine meenuks, jäta see endale nähtavale kohale, näiteks köögikapile, öökapile või vannituppa hambaharja kõrvale. Siiski jälgi ohutust, et ravimid ei satuks tahtmatult laste või loomade kätte! Samuti jälgi ravimi õigeid säilitustingimusi (külmikus, valguse eest kaitstult jm).

8. Küsi lähedastelt abi

Kaasates lähedasi, sõpru, perekonda või töökaaslasi oma haigusega toimetulekusse, aitab see sind mitmel moel. See suurendab nende arusaama sinust ja sinu vajadustest ning toetavad sinu motivatsiooni ravimeid õigesti tarvitada. Samuti saavad nad aidata seda meeles pidada. Nad on sinu toetusgrupp, kes aitab krooniliste haigustega paremini toime tulla.

9. Kaasa tervishoiuspetsialiste

Julge olla avatud ja aus ning rääkida sinuga tegelevatele spetsialistidele oma raskustest raviplaani järgimisel. Nad on selleks, et sind toetada ja aidata leida lahendusi. Kui sul on tekkinud küsimusi või kahtlusi oma ravi osas, siis ära jäta neist rääkimata. Arst või kliiniline proviisor saab otsida kohti, kus raviplaani lihtsustada või vahetada ravimit, mille manustamine on sobivam. Näiteks ravimi manustamine üks kord päevas kahe korra asemel, neelamisraskuse korral kapsli või tableti asemel valida suus lahustuv vorm või vedelik jm.

Kui Sa ise või Sinu lähedane vajab ravimite võtmisel tuge ja kindlustunnet, tule raviminõustamisele!